Kroonilise neeruhaiguse levimus Eesti e-tervise andmete alusel

Taust. Kroonilise neeruhaiguse (KNH) levimus Eestis ei ole teada. Kuna KNH keskmine levimus maailmas on 9,1%, peaks KNH-patsientide arv Eestis olema umbes 118 300. Samas on 2017. aasta üleilmse aruande kohaselt KNH patsientide arv Eestis 258 859, mis on tõenäoliselt ülehinnatud.Eesti e-tervis on alustalaks tervishoiuandmete registreerimisele ja kogumisele. Samas on andmete analüüs tihti tüsilik, sest väljunddokumendid on erinevas formaadis, ja see raskendab oluliselt analüüsi. Lisaks pole haiguslugudes sageli märgitud diagnoosikoode ja/või KNH raskuskategooriat.Eesmärk. Töö eesmärk oli selgitada KNH levimust ja käsitlust Eestis, hinnates e-tervise infosüsteemi andmete põhjal retrospektiivselt täiskasvanud KNH-patsientide hulka ja jaotust vastavalt KNH riskiprofiilile, kasutades esimest korda ka tehisintellekti abi.Meetodid. Uuringu alusandmestiku moodustas Eesti elanikkonna 10% juhuvalimi raviarvete, digiretsepti ja tervise infosüsteemi andmete (e-tervise andmed) ühendväljavõte (sh eriarstiabi, perearstiabi, ostetud ravimid, laboratoorsed andmed). Uuringupopulatsioon määratleti kui kõik vähemalt 18aastased patsiendid, kellel oli ajavahemikul 2016–2019 diagnoositud vähemalt üks haigus, mis on KNH riskitegur, ja/ või kellel oli 2019. aasta jooksul vähemalt ühel korral registreeritud hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (eGFR) ja/või uriinis albumiini-kreatiniini suhte (U-Alb/U-Crea, UACR) väärtus. Analüüsiti ka patsientide väljaostetud ravimeid, haiglaravi ja/või erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhtude arvu. Erinevas formaadis väljunddokumentide analüüsimiseks kasutati tehisintellekti abi, mille käigus transformeeriti epikriisi tekstifailis olev info analüüsis kasutatavale kujule.Tulemused. E-tervise andmete alusel tuvastati 5%-l elanikkonnast juba olemasolev KNH diagnoos ja lisaks 2,4%-l potentsiaalne KNH raskusastmega G3–G5. Nende andmete kohaselt võib Eestis kokku olla 83 710 KNH-patsienti ja KNH levimus täiskasvanud elanikkonnas on 7,4%. eGFR-i väärtused olid uuringus kättesaadavad 52%-l riskipatsientidest, UARC väärtused aga vaid 12%-l. Hulgihaigestumise hindamisel leiti, et KNH-patsientidel esineb kaasnevalt kõige sagedamini hüpertensioon (79%), südame-veresoonkonnahaigus (SVH) (63%) ja diabeet (28%). Ligi pooled KNH-patsientidest olid ühe aasta jooksul hospitaliseeritud või pöördunud EMOsse. Selle peamiseks põhjuseks oli olnud SVH (11%). KNH diagnoosiga patsiendid eristuvad KNH riskirühma kuuluvatest patsientidest (diabeet, hüpertensioon, SVH) suurema hospitaliseerimismäära ja erakorralise abi vajaduse poolest.Järeldused. KNH levimus Eestis täiskasvanud elanikkonnas on e-tervise andmetel 7,4%. Hoolimata riikliku KNH ravijuhendi olemasolust ning KNH sõeluuringu süsteemist diabeedi ja hüpertensiooni korral esineb lünki patsientide skriinimises, neeruhaiguse progresseerumise riski hindamises ja patsientide tõenduspõhises ravis. KNH tekkeriski ja progresseerumise tuvastamiseks ja asjakohase ravi tagamiseks on KNH riskirühmade seas vaja järgida ravijuhendit UARC väärtuse määramisel ning täpsustada alati ka KNH raskusaste koos albuminuuria kategooriaga. KNH-patsientide haiguskoormus on suur ning nende patsientide käsitlus nõuab tihedat koostööd esmatasandi tervishoiu ja eriarstide vahel. Seetõttu on KNH progresseerumise ennetamiseks tarvis enam ressursse

Astmapatsientide ravimikasutus ja raske astma esinemissagedus Eestis: üleriigiline retseptiandmebaasil põhinev uuring

Taust. Raske astmaga patsientide hulk Eesti astmahaigete populatsioonis ei ole teada. Samas on vaja tegelikke andmeid, et planeerida ressursse raske astmaga patsientide raviks bioloogiliste ravimitega ja tagada parim astmakontroll. Eesmärgid. Uuringu esmane eesmärk oli selgitada välja raske ja kontrollimata astmaga patsientide hulk Eestis. Teiseseks eesmärgiks oli kirjeldada ravi ja ravimite väljakirjutamise praktikat astma kõikide raskusastmete korral. Uuringu ülesehitus. Kirjeldavasse retrospektiivsesse üle-eestilisse vaatlusuuringusse kaasati andmed kõikidelt Eesti residentidelt, kes olid vanuses ≥ 20 aastat ja ostnud Eesti Haigekassa retseptiandmebaasi järgi välja astmaravimeid oktoobrist 2015 kuni septembrini 2017 ning kelle jälgimisperiood oli vähemalt aasta. Uuringusse arvamise kriteeriumiteks olid ATC-koodid R01, R03 ja H02; rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni järgsed diagnoosikoodid J45.00–J45.99 (astma) ning Eesti residentsus. Välja arvati isikud, kelle jälgimisaeg arvates vaatlusperioodi esimese retsepti väljakirjutamisest oli alla aasta. Potentsiaalse raske astma tuvastamiseks loodi 4 rühma kriteeriume: 1) pidev või sage süsteemsete glükokortikosteroidide (SKS) kasutamine; 2) inhaleeritavate glükokortikosteroidide (IKS) tarvitamine suures annuses koos pikatoimelise β2-agonistiga (long-acting beta agonists – LABA); 3) lühitoimeliste β2-agonistide (short-acting beta agonists – SABA) sage või liigne kasutamine ja 4) vähemalt üks kolmanda astmat kontrolliva ravimi retsept. Astma kvalifitseerus raskeks (GINA (The Global Initiative for Asthma) kriteeriumite järgi), kui vähemalt 12 kuu vältel esinesid järgmised kombinatsioonid ülaltoodud kriteeriumitest: 1 ja 2 või 2 ja 3. Kui lisaks olid täidetud 4. kriteeriumi tingimused (1 + 2 + 4 või 2 + 3 + 4), oli tegu sellise raske astmaga, mis vastas Eesti bioloogilise ravi kriteeriumitele. Tulemused. Uuringusse kaasati 36 392 patsienti. GINA kriteeriumitele vastava raske astmaga oli 1905 patsienti (5,2%), neist 195 (0,5%) täitsid käesoleva uuringu kriteeriumid 1 + 2 ja 1710 (4,7%) kriteeriumid 2 + 3. Eesti bioloogilise ravi kriteeriumite kohaselt oli raske astma 524 patsiendil (1,4%), neist 96 (18,3%) täitsid kriteeriumid 1 + 2 + 4 ja 428 (81,7%) täitsid kriteeriumid 2 + 3 + 4. Kokku esines 221 erinevat ravikombinatsiooni 10 astmaravimite rühmast. Seejuures jagunes 90,7% kõikidest patsientidest 18 levinuma kombinatsiooni vahel. Kõige levinumaks ravivariandiks kõigi astmahaigete seas oli IKSi-LABA kombinatsioon, mida kasutas 43,5% kõikidest patsientidest. Raske astma grupis (GINA kriteeriumite järgi) oli juhtivaks ravivariandiks IKS-LABA + SABA, mida tarvitas 49,3% vastavatest patsientidest. Raske astmaga (GINA kriteeriumite järgi) isikutele kirjutasid enamikul juhtudest ravimeid välja perearstid (40,4%), sageduselt järgnes väljakirjutamine vaheldumisi perearstide ja kopsuarstide poolt (36,8%). Järeldused. Üle-eestiline retseptiandmebaasil põhinev uuring pakub võimaluse leida potentsiaalselt raske astmaga patsiendid. Uuringu tulemusi saab kasutada soovituste andmiseks ja infotehnoloogiliste rakenduste arendamiseks nii esmatasandi tervishoius kui ka patsientide õige liikumistee kindlustamisel kogu meditsiinisüsteemis